Player FM - Internet Radio Done Right
616 subscribers
Checked 4h ago
הוסף לפני nine שנים
תוכן מסופק על ידי Äripäeva raadio. כל תוכן הפודקאסטים כולל פרקים, גרפיקה ותיאורי פודקאסטים מועלים ומסופקים ישירות על ידי Äripäeva raadio או שותף פלטפורמת הפודקאסט שלהם. אם אתה מאמין שמישהו משתמש ביצירה שלך המוגנת בזכויות יוצרים ללא רשותך, אתה יכול לעקוב אחר התהליך המתואר כאן https://he.player.fm/legal.
Player FM - אפליקציית פודקאסט
התחל במצב לא מקוון עם האפליקציה Player FM !
התחל במצב לא מקוון עם האפליקציה Player FM !
Äripäeva raadio
סמן הכל כלא נצפה...
Manage series 180479
תוכן מסופק על ידי Äripäeva raadio. כל תוכן הפודקאסטים כולל פרקים, גרפיקה ותיאורי פודקאסטים מועלים ומסופקים ישירות על ידי Äripäeva raadio או שותף פלטפורמת הפודקאסט שלהם. אם אתה מאמין שמישהו משתמש ביצירה שלך המוגנת בזכויות יוצרים ללא רשותך, אתה יכול לעקוב אחר התהליך המתואר כאן https://he.player.fm/legal.
Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.
…
continue reading
6217 פרקים
סמן הכל כלא נצפה...
Manage series 180479
תוכן מסופק על ידי Äripäeva raadio. כל תוכן הפודקאסטים כולל פרקים, גרפיקה ותיאורי פודקאסטים מועלים ומסופקים ישירות על ידי Äripäeva raadio או שותף פלטפורמת הפודקאסט שלהם. אם אתה מאמין שמישהו משתמש ביצירה שלך המוגנת בזכויות יוצרים ללא רשותך, אתה יכול לעקוב אחר התהליך המתואר כאן https://he.player.fm/legal.
Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.
…
continue reading
6217 פרקים
All episodes
×Ä
Äripäeva raadio
1 22.01.25 Äripäeva raamatuklubi: Õiget sorti viga - kas edukad meeskonnad teevad rohkem vigu? 43:00
43:00
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
43:00Vigade tegemine võib nii inimest kui ka organisatsiooni edasi viia – seda muidugi juhul, kui nendest osatakse õppust võtta. Coach ja organisatsioonide turvalisuse edendaja Liina Kadari räägib Äripäeva raamatuklubis maailma ühe mõjukaima organisatsioonipsühholoogi Amy Edmondsoni raamatu "Õiget sorti viga. Eduka põrumise kunst" põhjal sellest, miks on ettevõttes ja meeskonnas nii oluline vigadest rääkida. Saatest saad teada, kuidas erinevad lihtsad vead, komplekssed vead ja intelligentsed ehk "õiget sorti vead", kuidas need organisatsiooni kultuuri mõjutavad ning kas ja kuidas saab õppida edukat põrumist. Kas on võimalik üles ehitada süsteeme, kus vigu ei tekigi? Kuidas on iseliimuv post-it märkmepaber seotud lennukite ehitamise tehnoloogiaga? Ja kas edukad meeskonnad teevad tõesti rohkem vigu? Kui me oma vigasid ei jaga, siis jätame organisatsiooni nii mõnestki arenguvõimalusest ilma, ütleb Liina Kadari. Saatejuhid on Õnne Puhk ja Kadi Heinsalu. Fotol Liina Kadari, foto Õnne Puhk.…
Ä
Äripäeva raadio
1 22.01.25 Energiakool. Koppel: kui meie elektri hind ei odavne, unustage elustandardi paranemine ära 46:08
46:08
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
46:08Alexela kontserdimajas arutleti, mis saab Eesti ja Euroopa majanduskeskkonnast, konkurentsivõimest ja energeetikast, varustuskindlusest ning hindadest alanud aastal. Omavahel diskuteerisid Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter, varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel ning Cambridge’i Ülikooli kliimamuutuste poliitikate uurimisgrupi juht professor Annela Anger-Kraavi. Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi. „Me ei hakka kunagi olema muud peale eksportiva riigi, meil pole piisavalt inimesi, et olla sisetarbimisel põhinev riik. Meie peamistel ekspordipartneritel on praegu pehmelt öeldes probleeme,“ ütles ta viidates Saksamaale, mille rahvastik vananeb ja energiapoliitikas on hiiglaslik aps. „Konkurentsivõimes Hiina sõidab eest ära ja Ühendriigid on kaugele ette ära sõitnud. See kõik mõjutab meid.“ Koppeli sõnul oleks väga hea, kui meie energia oleks peamiste ekspordipartneritega konkurentsivõimeline, sest kalli energiaga on keeruline teha kasumlikult midagi, mida teistel vaja on. Ka Sutter toob esile konkurentsivõimelise energia hinna kasud. „Kui Euroopas oleks energia sama hinnaga, mis Ühendriikides, siis meie SKP oleks automaatselt pluss üks protsent. Miks Euroopa elekter on kallim? Osalt kliimapoliitika, osalt geopoliitika pärast oleme end mänginud Ameerikast sõltuvaks. Nii pole võimalik, et meil on energia odavam.“ Tema sõnul lahendab Euroopa globaalset probleemi, samas moodustavad Euroopa emissioonid umbes seitse protsenti kogu maailma süsinikuemissioonidest. „Need asjad jõuavad majandusse.“ Anger-Kraavi sõnul vastutab rohepööre osaliselt kõrge elektri hinna eest. „Kui eesmärk on kõike reguleerida ja keelata, siis turumajandus ei suuda sellega toime tulla. See polegi turumajandus, vaid käsumajandus, mida üritatakse teha turumajanduse tingimustes,“ ütleb ta ja toob esile, et Ameerika Ühendriikides on süsinikuemissioonid languses alates aastast 2007, kuid seal tegelevad roheenergiaga peamiselt eraettevõtted. Arutelu juhtis Henrik Kalmet. Fotol Peeter Koppel, Hando Sutter ja Annela Anger-Kraavi Alexela kontserdimajas „Energiakooli“ otsesaates. Foto autor: Aron Urb. Täispikka saadet saab kuulata ka Spotifys ja vaadata Youtube’is. Tegemist on sisuturundussaatega.…
Ä
Äripäeva raadio
1 22.01.25 Logistikauudised eetris: Euroopa transpordisektor kulutab kümnendiku Eesti raiemahust 45:31
45:31
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
45:31Logistikasektor kasutab jahmatavas koguses paberit: aastas kulub Euroopas 10 miljardit A4 lehekülge, mis võrdub kümnendikuga Eesti metsade raiemahust. See on vaid üks näide, miks on vaja kiiremas korras muuta kaubaveod digitaalseks, selgub saatest. Kuigi logistikasektor on digitaliseerimises ja automatiseerimises teistest sektoritest tükk maad maha jäänud, on muutused siiski käimas, rääkis saates Eesti tuntuima digilogistika platvormi kaasasutaja Magnus Lepasalu. Visioon näeb ette, et ühel päeval käivad kõik kaubad täisautomaatselt, kuid sinna on väga pikk maa minna, lisas Lepasalu. Sektoris on keeruline digitaliseerida, sest osapooli on palju, alustades teenusepakkujatest, ekspedeerijatest, regulaatoritest ja lõpetades riikidest, kes teostavad kontrolli. Osapooled kasutavad eri andmeplatvorme ja andmed pole standardiseeritud. Digilogistika Keskuse värske projektijuhi Kalev Reiljani sõnul on logistikasektori tehnoloogilisest mahajäämusest ammu aru saanud ka Euroopa Komisjon, mistõttu tuldi juba mitu aastat tagasi välja eFTI regulatsiooniga, mis loob võimekuse Euroopa riikide vahel andmeid vahetada. Selleks luuakse ka ühtne andmestandard. Süsteemist saavad kasu kõik tarneahela lülid, alates tootjast kuni veokijuhini välja. Süsteemiga säästab nii aega kui loodust, sest pole vaja nii palju paberit välja trükkida, rääkis Reiljan. Saates räägiti logistikasektori hetkeseisust tervikuna, väljakutsetest alanud aastal, turvsohtudest ja paljust muust. Küsitles Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm. Foto: Tõnu Tramm; Fotol: MyDello kaasasutaja Magnus Lepasalu ja Digilogistika keskuse projektijuht Kalev Reiljan.…
Ä
Äripäeva raadio
1 22.01.25 Äripäeva TOP. Jäätmekäitleja: keegi ei taha vastutust võtta 43:43
43:43
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
43:43Jäätmekäitluse sektor on uuenduste ootel, kuid osapoolte omavaheline koostöö ei vasta ootustele. Ettevõtte Cronimet Nordic ostu- ja müügijuht Marko Erlich tunnistab, et jäätmekäitluse reform on laialivalguv. "Keegi ei taha vastutust võtta. Iga omavalitsus on jäetud üksi," rääkis Erlich. Müügijuhi sõnul tuleks panustada rohkem koostöösse ja innovatsiooni, sest Eesti turg on väike. Lähedasem peaks olema ka riigi ja sektori ühine koostöö. "Riik peaks olema ennekõike jäätmekäitlusettevõtele partner. Reaalne maailm ja tegelik maailm ei lähe praegu kokku," tõdes ta. Sektor on aga tugevas muutuses ja kellelgi kerge ei ole. Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige Kristiina Dreimann tõdeb, et kulud ja mahud aina kasvavad. Ta toob välja, et kõige rohkem on näha sisendhindade, transpordihindade ja tööjõukulude kasvu. Ka jäätmemahtude kasv on hoogustunud, mis Dreimanni sõnul on aga positiivne. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto autor: Andres Haabu.…
Ä
Äripäeva raadio
1 21.01.25 Sisuturundussaade. Heldur Meerits: koolide edetabelid on kuritegelikud 36:43
36:43
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
36:43Audentese 30. juubelisarja esimene saade arutleb hariduse, tööturu ja ühiskonna üle. Milline on hariduse tegelik mõju inimese elule? Saatekülaliseks on kogenud investor ja visionäär Heldur Meerits, kes jagab oma mõtteid hariduse rollist ühiskonna ja üksikisiku edus. Vestlus heidab valgust hariduse kui pikaajalise investeeringu väärtusele ja sellele, kuidas koolid saavad olla muutuste eestvedajad. Meerits meenutab 30 aasta taguseid aegu, mil erakoolid pakkusid innovaatilisi lahendusi, mida peeti alguses utoopilisteks, nagu arenguvestlused õpetajate ja õpilaste vahel. Täna on need aga tavaline osa Eesti haridussüsteemist. Samas tunnistab ta, et Eesti koolid vajavad veel arengut, eriti koostööoskuste arendamisel ja õpetajate toetamisel, et nende töö muutuks jätkusuutlikumaks. Saates tõstatatakse ka küsimus: kas koolide edetabelid näitavad tegelikult õpetamise kvaliteeti? Meeritsa hinnangul mitte – need peegeldavad pigem õpilaste eelnevat taset, mitte koolide lisandväärtust. Veel arutatakse, kuidas tehnoloogia, näiteks tehisintellekt, saab õpetajaid abistada rutiinsetes ülesannetes, jättes neile rohkem aega keskenduda õpilaste individuaalsetele vajadustele. Kuula saadet ja mõtle kaasa, kuidas tagada, et haridus vastaks tuleviku tööturu vajadustele. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol Heldur Meerits. Foto autor: Andres Raudjalg.…
Ä
Äripäeva raadio
1 21.01.25 Töö ja palk: palgasurve kasvab taas, kuid ka tööandja laiutab vaid käsi 48:46
48:46
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
48:46Uue aasta esimene „Töö ja palk“ keskendub majanduse hetkeolukorrale ja oma signatuurteemadele: juttu tulebki tööst ja palgast. Tööpoolt avab saates CVKeskuse värbamisosakonna juht Grete Adler, palgateemadel aga aitab selgust luua Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Vaatame üle, missugused muudatused on meie töö- ja palgamaastikul viimastel aastatel aset leidnud ja mis neid muutusi on tinginud. Seejärel uurime, kui aktiivne on tööturg täna, keda on puudu, keda üle, ja mis toimub palkadega. Viimaks aga, ehkki turul on kõik nii kiires muutumises ja midagi prognoosida on võrdlemisi keeruline, püüame ka lähituleviku suundumusi aimata. Kes on praegused palgakasvu vedurid? Kuidas on lood inimeste toimetuleku ja palgarahuloluga? Missuguseid muutusi toovad värsked maksumuudatused? Kas koondamistega hakkab asi ühele poole saama või on neid pigem rohkem oodata? Mis toimub riigisektoris? Need on vaid üksikud küsimused, mis saates vastuse leiavad. Saatekülaliste hinnangul on tõenäosus uue palgasurve tekkeks suur, ent ka ettevõtetel on raske. Mida nad saavad ette võtta, et mitte tööjõudu kaotada ega hoida ametis n-ö sunnitult lojaalseid inimesi, kellel pole ka kusagile mujale minna? Selgitame välja, mida inimesed praegu tahavad ja ootavad. Lisaks uurime, kuidas elab palgalõhe, miks maal on palgad väiksemad kui linnas, kas valglinnastumine on endiselt teema ja kui suur on tänapäeval elamisväärne töötasu. Vestlust veab Personaliuudiste juht Helen Roots. Fotol vasakult: Grete Adler, Helen Roots ja Kadri Seeder. Autor: Andres Laanem…
Ä
Äripäeva raadio
1 21.01.25 E-kaubanduse areng ja tulevik. Kuidas mõjutab kriisidest muutunud tarbijakäitumine e‑kaubandust? 47:12
47:12
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
47:12"E-kaubanduse arengu ja tuleviku" saates võtame vaatluse alla tarbijakäitumise arengu viimaste aastate kriiside taustal ning saatekülalised räägivad sellest, kuidas need muutused on mõjutanud e‑kaubandust. Saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest avab tarbimispsühholoogi Ivar Soonega millised tegurid suunavad tänapäeva ostjad ekraani taga ja füüsilistes kauplustes. Saate alguses arutatakse, kuidas pandeemia, sõjad ja majanduslik ebakindlus on mõjutanud tarbijate kindlustunnet ja valikuid. Soone toob välja, et inimesed on muutunud oma ostudes kaalukamaks, eelistades ratsionaalseid otsuseid ja säästmiskäitumist. Samas ei piirdu tarbijakäitumise muutused vaid hinnatundlikkusega – tarbijate käitumist suunavad emotsioonid, kultuurilised eripärad ja kohene rahulduse vajadus, eriti e‑kanalis. Saates uuritakse, kuidas e‑kaupmehed saavad ostuprotsessi lihtsustamise, tagastamistingimuste ja personaliseerituse kogemuste kaudu klientide usaldust ja lojaalsust võita. „Eesmärk on kiire ja mugav ostukogemus, kus tarbijad saavad kohe rahulduse – see on võtmetegur, mis muudab ka väikesed e‑kaupmehed konkurentsivõimeliseks,“ ütles Soone. Fotol: Saatejuht Kuldar Kullasepp Maksekeskusest ja tarbimispsühholoog Ivar Soone. Allikas: Äripäev…
Ä
Äripäeva raadio
1 20.01.25 PwC juhtimistase: ettevõtte ostu-müügitehingu kaalukeeleks saab üks kindel raport 42:46
42:46
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
42:46Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, selgub sisuturunduslikust saatest "PwC juhtimistase". Ettevõtte ostu-müügi protsess koosneb mitmest etapist. Nendest etappidest räägivad saates “PwC juhtimistase” PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe. Tehingu eel toimub müügiks ettevalmistus, misjärel minnakse infovahetuse etappi. Kui ostjate huvi püsib, tellitakse due diligence (DD) hindamine. Allar Karu ja Sass Karemäe on seda meelt, et Vendor DD annab ostjale veelgi detailsemalt infot. Kui varem tegi seda iga ostja iseseisvalt, siis viimastel aastatel on müüjad mõistnud, et kasulikuks võib osutada see ise oma ettevõtte kohta. Kuula saates, millises etapis muutub hinnakokkulepe siduvaks ja miks ettevõtte juhtkond võiks ka pärast edukat müüki jääda ametisse. Saatekülalised arutlevad jka selle üle, miks nii mõnedki ettevõtte müügid õnnestunud pole ja millal on kõige õigem aeg ettevõtet müüa. Saadet juhib Juuli Nemvalts.…
Ä
Äripäeva raadio
1 20.01.25 Tööstusuudised eetris. Valio juht: toiduainete käibemaksu vähendamiseks peame enne ühe omavahelise kokkuleppe tegema 48:57
48:57
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
48:57Maksutõusud kerivad poodides aina rohkem hindu üles ja toidutööstused on olukorras, kus müüb vaid kollane silt. Saates "Tööstusuudised eetris" on külas Valio Eesti juht Maido Solovjov, kes tunnistab, et praegu on kollaste siltide aeg ja seda näevad ka nemad. Saates uurime, millise pilguga vaatab toiduainetööstuse tippjuht maailma poliitikatrende ja majandusolukorda. Juttu on maksutõusudest, energiast, tööjõust ja muude sisendite hinnakasvust. Räägime ka Valio Eesti investeerimisplaanidest ja küsime, mis on Maido Solovjovi töölaual kõige olulisemad ülesanded. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest. Fotol: Maido Solovjov. Autor: Harro Puusild…
Ä
Äripäeva raadio
1 16.01.25 Sisuturundussaade: südikad väikeettvõtjad tulevad kriisidest võitjatena välja 45:35
45:35
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
45:35Sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025. Südil jagavad oma kogemuslugusid paljud väikeettevõtjad, lisaks annavad suurettevõtete esindajad nõu finantseerimise, energia, IT, tervise- ja personaliküsimustes. Saates jagavad oma mõtteid Südi konverentsi esinejad: EVEA president Ille Nakurt-Murumaa, Merit Tarkvara juht Tõnis Kask, Alexela evergialahenduste valdkonnajuht Norman Leemets, LHV ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa, Tele2 IT-teenuste valdkonnajuht Janek Jaago ja Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja. Saadet juhib Hando Sinisalu. Foto: erakogu.…
Ä
Äripäeva raadio
1 17.01.25 Äripäeva Juhtimiskool. Kuidas juhtida iseennast, tiimi ja erinevaid indiviide selle sees? 48:18
48:18
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
48:18Kui oluline on juhi rollis olles enesejuhtimise oskus, vastutuse võtmine, kas ja mis vahe on erinevate generatsioonide juhtimisel. "Äripäeva juhtimiskool" võtab fookusesse juhi ja kuidas teadliku eestvedamise abil suurendada meeskonna rahulolu, hoida talente ning saavutada paremaid tulemusi. Külalisteks on koolitajad Signe Kiisk ja Kati Tikenberg, kes on aastaid nõustanud ja koolitanud juhte ning tiime erinevates organisatsioonides. Nad jagavad väärtuslikke vaatenurki ka meeskonnas tekkivate konfliktide ja pingete teemal. Arutelu keskmes on juhi enda roll, enesejuhtimise olulisus, vastutus ja teadlikkus tiimi ning indiviidide juhtimisel. Pakutakse kuulajatele praktilisi lahendusi, kuidas ja millal konflikte lahendada ning kuidas ennast juhtida. Koolitajad tutvustavad Äripäeva Akadeemiaga koostöös toimuvat avalikku koolitust Juhtimise võtmeoskused, mis toimub kolm kuud kord kuus, alates aprillist. Sellel korral pakutakse osalejatele soovi korral kolm individuaalset coachingu kohtumist, et enda teemadega veel enam süvitsi minna. Saade on hea kuulamine juhtidele, aga ka kõigile, kes soovivad enda juhist aru saada või saavad aru, et olenemata ametipositsioonist oleme me kõik juhid ja saame oma elus kõike seda rakendada enda elu juhtimisel. "Äripäeva juhtimiskooli" raadiosaadet juhib Äripäeva Akadeemia juht Tiina Tohver. Pildil on Signe Kiisk, Kati Tinkenberg, Tiina Tohver. Foto autor on Meelika Riiberg.…
Ä
Äripäeva raadio
1 16.01.25 Rohepöörde praktikud. "Nii võiks taimetoitlaseks hakata." Ürituste toidulaual pole veiselihal kohta 48:16
48:16
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
48:16Kuigi üritustel käiakse eelkõige programmi, esinejate ja seltskonna pärast, mängib hea toit õnnestumises rolli. Kui palju mõtlevad korraldajad sellele, mida ja mis järjekorras lauale panevad? Kui valmis on eestlane lihast loobuma ja taimset sööma? Sellest räägivad "Rohepöörde praktikute" saates üritusturundusagentuuri Jolos jätkusuutlikkuse juht Katre Kahre ning toitumisnõustaja-tervisejuht, TalTechi doktorant-nooremteadur Eliis Salm. "Kuulsin oma sõbrannalt, kes on taimetoitlane, kogemust kahelt ürituselt, kus kõik taimetoitlased aeti ühte lauda istuma, nad ei saanud istuda oma inimestega. Teisel üritusel ei olnud taimetoitlastele mitte midagi peale ahjukartuli," rääkis Kahre. Üldiselt on sellised ajad aga möödas ja suurüritustel moodustab valikust kaks kolmandikku taimne ja kolmandiku lihaline, eelistatult mitte veiseliha. Täistaimne menüü on aga endiselt suur risk. Saates jagatakse palju praktilisi nõuandeid, kuidas suurendada taimse toidu hulka toidulaual, millises järjekorras toitu serveerida ning kuidas mõjutab see hinda. Saadet juhib Karmen Laur. Fotol (vasakult) Eliis Salm ja Katre Kahre. Foto autor Karmen Laur.…
Ä
Äripäeva raadio
1 15.01.25 Mets ja majandus: puiduhinnad soosivad metsaomanikke 40:14
40:14
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
40:14Saates Mets ja majandus on külas metsandusspetsilist Heiki Hepner, kellega vestlema puiduturul toimunust läinud aastal ja püüame vaadata ka eelolevasse aastasse. Kokkuvõttes oli 2024. aasta puiduturg metsaomanikele suhteliselt soodne, tõdes Hepner. Hinnad olid üldiselt heal tasemel ja oodata on, et see trend jätkub ka 2025. aastal. Siiski on oluline jälgida turu muutusi ja teha oma metsamajanduslikke otsuseid vastavalt olukorrale. Saatejuht on Toomas Kelt. Pildil Heiki Hepner, foto autor Toomas Kelt.…
Ä
Äripäeva raadio
1 15.01.25 Triniti eetris. Küberkuritegevust hakkab piirama uus määrus: küsimus pole, kas küberintsident juhtub, vaid millal juhtub 43:34
43:34
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
43:34Pahatahtlike küberintsidentide osakaal on muutunud sedavõrd sagedaks, et enam ei ole küsimus selles, kas intsident juhtub, vaid millal juhtub. Triniti advokaadi Kristena Kutti sõnul tõmbab küberkuritegevus enda haardesse aina rohkem sektoreid. "Küberriskid on saanud nii tavaliseks, et enam ei ole küsimus, kas mul juhtub küberintsident, vaid millal ja millisel viisil see juhtub," rääkis Kutti. 17. jaanuarist hakkab kehtima Dora (Digital Operational Resilience Act) määrus, mille eesmärk on tugevdada finantssektori vastupanuvõimet küberkuritegevuse korral. Grant Thornton infoturbe juhtiv nõustaja Doris Matteus usub, et Dora eesmärk on pidurdada küberkuritegevuse kasvu, kuid täielikult digikuritegevusest vabaneda pole võimalik. FinanceEstonia fintech töögrupi juht Ian Kalla hinnangul on Dora määruse eesmärk probeeme paremini kaardistada ja seeläbi ettevõttesse rohkem selgust tuua. "Dora on võimalus teha maja sees asjad korda ja tagada seeläbi nii enda ettevõtete kui ka klientide jätkusuutlikkus," tõdes Kalla. Intervjueeris Joonas-Hendrik Mägi. Foto autor: Raul Mee.…
Ä
Äripäeva raadio
1 14.01.25 Teabevara Tund. Kas pikk kohtumenetlus mõjub raskemini kui karistus ise? 43:32
43:32
הפעל מאוחר יותר
הפעל מאוחר יותר
רשימות
לייק
אהבתי
43:32Aasta esimeses „Teabevara tunnis“ arutame, kas kriminaalkaristused täidavad oma eesmärki või on kriminaalmenetluse protsess ise inimesele suurem koormus kui tegelik karistus. Samuti käsitleme küsimust, kuidas kriminaalmenetluse efektiivsemaks muutmine võiks aidata riigil kulusid kokku hoida ja kas karistusmäärade muutmine suudaks kuritegevust vähendada. Lisaks heidame pilgu pikaleveninud menetlustele ja analüüsime, miks need tänapäeval rohkem aega võtavad kui 90ndatel, mil kuritegevus oli kõrgem. Arutleme ka, kas mõistliku menetlusaja ületamine peaks viima kriminaalasja lõpetamiseni. Stuudios on vandeadvokaat Keijo Lindeberg ning endine prokurör ja praegune kriminaalvaldkonna advokaat Lauri Talumäe advokaadibüroost Lindeberg. Saadet juhib teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Keijo Lindeberg, Eve Noormägi ja Lauri Talumäe. Autor: Andres Laanem…
ברוכים הבאים אל Player FM!
Player FM סורק את האינטרנט עבור פודקאסטים באיכות גבוהה בשבילכם כדי שתהנו מהם כרגע. זה יישום הפודקאסט הטוב ביותר והוא עובד על אנדרואיד, iPhone ואינטרנט. הירשמו לסנכרון מנויים במכשירים שונים.