04.12.24 Kasvukursil: vilepuhujate süsteem aitab vältida eskaleerumist

Äripäeva raadio

Vilepuhujate kaitse seadus on tekitanud ettevõtjates hirme võimalike alusetute ja negatiivsete kaebuste laviini üle. Telia isikuandmete kaitse eksperdi Andrus Hinrikuse sõnul pole avatud sisekultuuriga ettevõtetel midagi karta ja enamus kaebusi lahendatakse ettevõtte siseselt. "Meil on 1500 töötajat, sadu tuhandeid kliente ja sadu partnereid ja meie räägime siin kümnekonnast kaebusest aastas, mis läbi selle süsteemi tuleb," rääkis Hinrikus. Välise menetleja vajadus võib tulla keerulisemate kaubustega. "Minnes ühe markantse ahistamise juhtumi juurde, siis ettevõte ei tegelenud sellega ja probleem eskaleerus sellepärast, et töötaja teavitus pandi nii-öelda sahtlisse. Kui oleks olnud sisemine või väline menetleja, siis ta oleks pidanud sellega tegelema seaduses sätestatud tähtaja järgi," rääkis Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits. "Kui see juhtkonnani jõudis, siis oli asi juba väga hapu." Vilepuhujate kaitse seadus on mõeldud kaitsma töötajaid, kes on andnud teada Euroopa Liidu õiguse rikkumisest oma töökohal, ning aitab luua ettevõtetele kanali, kuhu töötajad saavad oma murekohti konfidentsiaalselt teatada. Siiski on vilepuhuja seadus ka vajalik ettevõtte mainekaitseks, et töötajatel oleks võimalus oma probleemidest usaldusväärsele inimesele rääkida ja probleemid saaks lahendatud ettevõtte siseselt või välise menetleja abiga. "Alati on hea, kui kõik probleemid tulevad välja ettevõtte sees ja neid on võimalik ettevõtte sees lahendada, kui et töötajal ei ole muud võimalust, kui minna kuhugi avalikkusele oma probleeme rääkima," ilmestas Hinrikus. Kuula saatest "Kasvukursil", millised kaebused vilepuhuja süsteemist tulevad, kuidas aitab see ettevõtte mainet kaitsta ja mida teha kui kedagi tööl ahistatakse, kiusatakse või muid õigusi rikutakse. Saates on külas Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits, juhtiv õigusnõustaja Eliis Talisainen ja Telia isikuandmete kaitse ekspert Andrus Hinrikus. Intervjueeris Ireene Kilusk. Foto: Andras Kralla.